Muud lood
14.10.16

Pruulikunsti vanameister ehk kõike pilsnerist

Pilsner on kahtlemata populaarseim õllesort maailmas. See sündis Tšehhimaal, seda täiustati Saksamaal ning see muudeti iseloomutuks masstoodanguks Ameerikas.

Hea heleda lager-õlle ehk pilsneri pruulimine on oluliselt keerulisem kui võiks arvata. See on tegelikult ka üks põhjus, miks craft-pruulijad ei julge esimese hooga pilsnerit ette võtta.

Mis on pilsner?

Pilsner on pärit Tšehhimaalt Plzeni külast. Küla strateegiline tähtsus kaubanduspunktina lubas linnarahval õlut pruulida. Tänu sellele tekkis lausa mitu pruulikoda ja seltsi, kes jõid, müüsid ja arendasid erinevaid pruule, retsepte ja tehnoloogiad. Õlu oli sama tähtis kui toit ja muu jook. Kääritatud märjuke pakkus alternatiivi reostunud veele, hoides inimesi haiguste eest.

Pärast 17. sajandi laastavat katku vajus pruulikunst Euroopas mõnekümneks aastaks unustusse. Euroopa uuestisünni ajal pandi alus tänapäevastele pruulimistavadele. Pruulimismetoodikale lisandus mitmeid temperatuuri- ja niiskusmõõdikuid ning uusi linnaseid. Kuigi täiendused muutsid õlle oluliselt nauditavamaks, olid Tšehhi õlled ikkagi aegunud pinnakääritamisega ja üpris süsteemitu pruulimisprotsessiga. Puudu oli midagi revolutsioonilist.

See midagi peitus uudse meetodi ja kauni serveeringu taga. Meetodi tõi tšehhidele Baieri pruulmeister Josef Groll, kelle ülesandeks oli pruulida õlu, mis jätaks sakslased häbisse. Selle eesmärgi täitmiseks ehitati Pilsner Urquell pruulikoda ja leiutati viis, kuidas heledast linnasest pruulida ilus, helekollane ja klaar õlu . Sündis tänapäevane pilsner, mille välimus lubas selle serveerimist edevas klaaskannus. Pilsneri kohene edu tõi kaasa pöördumatu muutuse pruulikunstis. Iga pruulikoda hakkas pruulima enda versiooni pilsnerist ja teeb seda tänaseni.

Aga kuidas leida see õige?

Õige pilsner on pehme, aroomirikas, ümar ja täidlane. Selles väljendub osake kõigist neljast komponendist: linnas, humal, pärm ja vesi.

Tõelise pilsneri maitse iseloomustamisel on tähtis mainida ka kasutatavat vett, kuna Tšehhi vee eripäraks on erakordne pehmus ja see lisab pruulile mõnusa profiili. Pruulis leiduvaid Moravia linnaseid peetakse maailma parimateks. Nad annavad pilsnerile mõõdukalt magusa ja pehme meki ning on tahtlikult alatöödeldud. See lisab pruulile vajaliku värvi, rikkaliku maitse ja ümara tekstuuri. Keskmise pilsneri kanguseks on 4,5─5% vol.

Lisaks spetsiaalsetele linnastele sisaldab tõeline Tšehhi pilsner ka erilist humalat, mis kasvab Zateci piirkonnas Põhja-Tšehhis. Humal on tuntud kui Zateci punane või Tšehhi punane. Humala vürtsikas ja lillelõhnaline aroom ning õrnalt hapukas maitse sobib ideaalselt pilsneri ülejäänud koostisosadega. Tšehhi pilsneris leiduv pärm on küll levinud, kuid siiski pehmem ja natuke magusam kui sakslaste oma. Võib öelda, et see on isegi natuke võine.

Need neli komponenti panevad aluse originaalsele pilsnerile ja kroonivad Tšehhi pilsnerid nagu Pilsner Urquelli, Budwieser Budvari ja Staroprameni õllemaailma kuningaks.

Pilsneri järeltulijad

Kui klassikaline pilsner on Tšehhi üks kroonitumaid pruule, siis ühtlasi on pilsner ka enim järgi tehtud õlu maailmas. Kopeeritud pilsnerid võivad originaalile olla kas erakordselt sarnased või uhkelt omalaadsed, kuid klaasitäis klassikat leidub neis kõigis.

Eriti laias ulatuses on pilsnerikultuuri omaks võtnud sakslased, kelle tõlgendus võib olla küll värvilt heledam, maitselt humalasem ja järelmaitselt teravam, kuid annab oma lipulaevade Spaten Jeveri ja Bitburgeriga täpselt edasi Saksa õllekultuuri eripärasid.

Hollandlaste kahurvägi koosneb armastatud Grolschist ja Heinekenist ning humalasest Christofell Blondist, mis on sama meisterlikult kopeeritud kui sakslaste õlled.

Taanlaste valikut esindab uhkusega Carlsberg. Eesti pilsneri leiad Saku Heleda kaubamärgi alt. Seda on pruulitud juba aastast 1970 ja selle retsepti aitasid välja töötada tšehhi õllemeistrid.

Tšehhi pilsneri areng on olnud harmooniline protsess, mis seob nii teadust, meisterlikke pruulijaid kui ka õnnelikke juhuseid. Arvestades, et tegu on joogiga, mida on koopeeritud Hollandist Austraaliani väärib see kindlasti maailma populaarseima õlle tiitlit.

Järgmine kord, kui hoiad käes mõnd värskendavat ja maitsvat pilsnerit, siis tea, et sul on pihus tõeline õllelegend.

 

Pruulmeister K. Florian Klempi artikkel on tõlgitud allaboutbeer.com leheküljel olevast postitusest “Presenting Pilsners“.

(http://allaboutbeer.com/article/presenting-pilsners/).